1. päev

Kogunemine lennujaamas, lendame Frankfurti. Mitu tundi oodata. Selgus, et mina ei saa söögikohtades süüa, kuna mul ei ole tehtud kolmandat süsti. 😏. Samas sai sööki osta muudes kohtades ja avalikul alal süüa. Kiirtesi teha ka ei tahtnud. Ei saanud ju riskida sellega, et mind Frankfurtis rajalt maha võetakse.

Bogotasse jõudsime õhtul. Hotell normaalne. Jõudsime veel teha jalutuskäigu linnas. Oli laupäeva õhtu ja väga palju rahvast väljas. 

Ainus linn, kus oli normaalne õhutemperatuur, kuna linn on suht kõrgel.

2. päev

Jalgrattastega linnas. Linnas oli vist mingi jalgrattapäev. Väga palju rattureid ja vähe autosid. 

Peaväljak

Vaade linnale 

Turul ostis giid kõikvõimalikke puuvilju
Peale turgu läksime kohvikusse, kus tagaruumis oli kohviröstimise seadmed. 

Saime maitsta kõiki puuvilju ja väga head kohvi.

Teadlikumad inimesed tahtsid minna kullamuuseumi, ei teagi, miks ei mindud. Mulle oleks ka huvi pakkunud.

 Giid  suutis pähe õppida meie kõigi nimed.

Õhtul käisime kalarestoranis söömas. Kõigis söögikohtades on siin vaja menüü lugemiseks kasutada QR koodi.  QR-kood ei ole kasutatav, kui internetti ei ole. Meil õnnestus siiski hispaaniakeelsed menüüd välja kaubelda. Võtsin valge kala filee, oli õnnestunud valik.

3. päev. Uuesti linnaekskursioon, seekord bussiga ja uue giidiga. Mitmed kohad ja jutud kordusid.

Ühes pargis elavad onnides inimesed kes on geriljade võitlustes kodud kaotanud. Saavad riiklikult toitlustatud. Päris nende juurde me muidugi ei läinud. Ikka imelik see, miks neile riik ei võiks majad ehitada. Neid on 2000 ja majad ei pea ju olema niisuguse nagu meil. Erilist soojapidavust pole ju vaja.

Fernando Botero galerii. Isevärki stiiliga kunstnik.

Käisime veel ühes kohvikus, kus maitsesime kokateed ja mingit alkoholi.

Giid on keskel nöörpatsidega

 

Tavalise toidupoe puuviljavalik

4. päev

Pärast hommikusööki lendame Santa Martasse. Teel näitas giid kohta, kust oli maha võetud Kolumbuse kuju. Minu arust kummaline, Kolumbus oli ju meresõitja, mitte kurjategija. Aga eks kolumblased tea paremini. Santa Martas bussi ja kohe San Pedro istandusse, kus suri Simon  Bolivar(tuberkuloos).  Meie siin ilmselt ei suuda hinnata, kui oluline oli see mees Lõuna-Ameerika rahvastele.

San Pedro oli suur kohviistandus, kus töötasid orjad.

Iguaanid seksivad

Mälestusmärk Bolivarile

Kõik oli kena, ainus probleem, et pärast hommikusööki ei olnud midagi söönud. Hotelli jõudsime kell 7 õhtul ja jälle oli üksjagu jama, kuni saime oma söögid.

5. päev

Sõidame matka alguspunkti. Ostame sääserohtu, mida lõpuks vaja ei läinudki. Pakutakse varianti, et mootorratturid viivad seljakotid poolele teele, edasi kanname ise. Mitmedki kasutasid seda võimalust. Polnudki raskem käia, kui seljakott seljas oli

Kaun, mille seest sai vilju imeda 

ja seemnest sai kõrvarõnga teha

Üks maailma suuremaid papagoisid

Meil oli 2 teejuhti üks kena kolumbialene ja teine indiaanlane. Kokk oli meil ka, aga seda ma ei saanudki teada, missugune ta valja näeb ja meiega koos ta ei liikunud.

Peatuskohtades oli alati tasuta vesi ja mõnes kohas pakuti arbuusi. 

Ööbimiskohas olid voodid kaetud üsna tihedate võrkudega ja selle all oli mõnus oma asju toimetada, läbi eriti ei paistnud.

Äratus oli igal hommikul kell viis ja kell kuus läksime teele. Kell viis tõusmine polnud mingi probleem, kui arvestada , et Eestis oli kell siis juba 11.

6. päev

Ega kerge pole. Kui pakuti võimalust osa teest muula seljas sõita, olid pooled meist nõus seda tegema.

Esaialgu tuli siiski vantsida. Jõudsime peatuskohta, kus kohtusime indiaanipealiku ja tema naisega.

Indiaanipealik tutvustab indiaanlaste kombeid

Indiaanlaste müüdav kaup peatuskohtades

Pisikesed sinised linnud on tulnud arbuusiga maiustama

Teejuhid tegid meile kepid, mis olid kõndimisel tublisti abiks. Hiljem tegi Jeison mulle liaanist pudelihoidja, ei pidanud pudelit enam käes hoidma.

Pärast lõunapausi saime muula selga. Oli küll kergem, kui jalgsi ronida, aga mingi meelakkumine see polnud. Jõudsin mõelda selle peale, kas kindlustus ikka maksab, kui muula seljast maha kukun või liigitavad nad selle ekstreemspordiks. Minu toanaaber Sirje, kes on ratsutamisega tegelenud, tundis ennast üsna mugavalt. Hoidis kahe käega telefoni, filmis ja pildistas. Mina samal ajal hoidsin kümne küünega kinn, et mitte maha kukkuda. Siledal maal oleks üsna mõnus olnud muula seljas ratsutada.

7. päev

Ronimine Kadunud linna. 1000 ja rohkem trepiastet

Ületame jõe

Trepp

meie teejuhid

Võidukas mina kõige kõrgemas kohas. Sinna ronimiseks tuli astuda veel väga palju astmeid, aga mõtlesin, et kui ma juba siin olen, siis tuleb minna.

Kuna allatulek oli teadjate inimeste andmetel tunduvalt raskem, sain tugeval mehel käest kinni hoida. Tegi astumise kindlamaiks küll.

Kui alla jõudsime, tegime lõunapausi ja pärast seda tuli veel 8 km kõndida. See oli minu jaoks kõige raskem hetk. Ei suutnud ette kujutada, kuidas ma selle läbin. Oli ka võimalus võtta muul, aga see mulle ka ei meeldinud. Mõned siiski võtsid muulad. Olin jõudnud umbes poolele teele, kui Hendrik ootas seal ja teatas rõõmsal toonil: Sinu muul ootab sind!

Sirje oli otsustanud jalgsi edasi minna ja tema muul jäi vabaks. Ega see mind vaimustanud, aga jalgsi oli ka väga raske.

Minu muulavedaja oma lapsega

8. päev

Viimane matkapäev. Olid võimalused võtta muul, käia jala või sõita viimane laskumine mootorrattaga. Olin öö jooksul hästi puhanud, muula ei tahtnud. Valisin siis mootorratta.

Oleksin jaksanud jalgsi ka tulla (laskumine enamasti), aga arvasin, et ei jõua õigeks ajaks.

Matka lõpu söök. Niisugust toitu sõime korduvalt. See kollakas asi on jahubanaan. kuiv ja suht maitsetu, aga täiesti söödav.

Edasi suundusime Playa La Roca Eco Hotelli.

Hotell koosnes väikestest majakestest mere ääres. Väga romantiline. Puuduseks see, et polnud sooja vett, aga pärast niisugust retke oleks tahtnud korralikult pesta. Teine viga veel. polnud lugemislampe, paar hämarat lampi seintel.

Lained väga suured, ujuma ei riski minna. Lained suured , aga puude oksad üldse ei liigu.

Rannas mõnusad alused ja võrkkiiged lösutamiseks. 

9.päev

Pidime minema loodusparki jalutama, aga selgus, et midagi erilist toimub, teed on teetõketega kinni ja kuhugi minna ei saa. Veetsime siis päeva raamatuid lugedes .

Hiljem selgus, et politsei oli vangistanud kaks indiaanlast ja sellepärast panid teised tee kinn, et juhtida tähelepanu tehtud ülekohtule. Me ei saanud teada, mis põhjusel indiaanlased vangistati.

Muidugi kulus üks kena puhkepäev ära ka matka lõpetuseks.

kodustatud papagoi, tiivad ära lõigatud

10.päev

Hommikul jälle ei teadnud, mis toimuma hakkab. Sain natuke aega võrkkiiges pikutada, kui äkki tuli kiire minek. Teed olid lahti tehtud. Sõitsime indiaanlaste küla vaatama

Okastega puu

Kakao

Juka pistikud. Sellest taimest süüakse juuri

Nendest õitest tõmmist kasutatakse silmade ravimiseks

Indiaanlaste küla, kus pidevalt ei elata, aga tullakse nädalavahetustel kokku

Indiaanlase käes on (p)oporo. Kõigil meestel on niisugune . Koosneb merekarpide purust, mida mees suus segab mingi asjaga(koka?)ja siis määrib selle junni peale. Nii ta kasvab.

Sipelgad veavad lehetükke oma pessa

Korallmadu. Väga mürgine. Ess eksemplar on surnud

Lõpuks läksime kummirõngastega jõge mööda sõitma. Vesi oli ülimadal ja vool võinuks tugevam olla, aga muidu oli tore. Jõudsime mere äärde välja, aga seal olid ka väga suured lained.

11.päev.

Sõidame Barranquillasse. Esimene peatus: röögatu monument nagu triumfikaar.

Ja see on pühendatud kohalikule jalgpallimeeskonnale😮

Jalgpall on seal tõesti ülipopulaarne

Edasi suundusime karnevalimuuseumisse Palju videosid, kahjuks ei lastud neid kuigi kaua vaadata miskipärast

Karnevalikuningannade kleidid olid ka vaatamist väärt

Ja edasi jalgpallimonumendigasamalaadset monumenti vaatama. 

Nende kahe seina vahele sai minna ja seal oli kirjeldatud linna ajalugu. (näha keskmisel pildil).

Ööseks Cartagenasse. Cartagena vanalinn on müüriga piiratud piraatide ja muude ründajate vastu, aga need ründajad jäidki tulemata.

Hotell vanalinnas. Suur tuba ja ülilaiad voodid. Õhtul tegime väikese jalutuskäigu. Jalutada ei ole mõnus. Tänavad on kitsad ja autosid ja hobukaarikuid liigub palju. Inimesed ka.

12. päev

Paatidega mangroovisallu. Need kohad on erilised selle poolest, et ujutatakse üle mereveega tõusude ajal ja neil on õhujuured

Mees püüab kala niimoodi. Kalu on vaja selleks, et nendega krabisid püüda

Pärast mangrooviretke veetsime aega ühes söögikohas sööki oodates. Ometi sai ujuma minna. Muidu juba muretsesin, et reis saab läbi ja vette pole saanudki.                        

Õhtul oli linnaekskursioon, kus saime ka kohalikku tänava toitu maitsta, mis seisnes erinevatest jahudest ja erinevate täidistega õlis keedetud pirukatest.   

                       

Mahla sai valida niisugusest nimekirjast. Mina valisin lulo. Mahl oli hea, aga kui ma mõni päev hiljem selle vilja ostsin, oli see nii kohutavalt hapu, et minust jäi ta söömata.  

Sellel platsil on olnud ühel pool kirik ja teisel pool klooster. Nüüd olid neist saanud hotell ja mingi kõrgkool. Nii mitte ainult kommunistid ei muutnud kiriklikke asutusi ilmalikeks

Vanasti oli majaomanike väraval kujutis, mis näitas peremehe tegevusala. Siin elas orjakaupmees

Siin oli kunagi härjavõitluse areen. Nüüd on selle ümber ehitatud udupeen kaubanduskeskus Serrazuela

Mitmeteid tänavaid kaunistasid igasugused riputatud asjad: vimplid, vihmavarjud jne. Siin siis lipud. Loomulikult tegi Eesti lipu nägemine palju rõõmu. Jõudsime ühte parki, kus puude otsas elasid laisikud

                                                                                                                                     

Ega neid eriti näha ole, puutüvedega ühte värvi

Nädala keskpaiga kohta oli tänavatel palju melu.

Päeva lõpetas kausitäis puuviljasalatit.

   13. päev       

Meresõidupäev.  Sõitsime väga vara välja. Esimene peatus oli ühel saarel, kus pidime sööma hommikusööki. Saare mereäärne osa oli kena, kõik need varjualused ja müügikohad. Aga natuke sisemaa poole minna, siis olid hunnikute viisi prügi ja prügikotte. Hommikusöögitegija vist magas alles, igatahes läks palju aega enne kui ta välja ilmus.

Söögiks oli värske pirukas (hea), aga kohvi valas ta plasttopsi põhja 2 sendimeetri jagu, siis haaras kohvitermose kaenlasse ja kõndis minema. Juurde küside keegi ei julgenud.

   Edasi sõitsime saarele, kus olevat kõige suurem asustustihedus maailmas.. Eks nede kõig-kõige asjadega on nagu on. Saar oli tõesti tihedalt täis ehitatud, aga üsna tavaline vaene küla, rohelust üldse ei olnud.

                                                 

                                                  
           

Ja edasi kolmandale saarele, kus tegime pikema peatuse.  Läksime vaatama ühte küla.

Käisin mitu korda ujumas ja jõin ära tõelise Pina Colada

Tagasiteel oli meri tuulisem. Võtsin ära kübara ja prillid, mis võinuksid ära lennata. 

Kenad vaated Cartagenale

14.päev

Cartagena kindlus

Kindlusemüürid on ehitatud korallidest

Tegutsev klooster, kuhu tehakse palverännakuid

Selle kleidiga kõnnib pidulikel üritustel pühak, kelle nime olen unustanud, aga võrdväärne neitsi Maarjaga

Päris munk

Viimane ekskursioon kohalikule turule. Tüüpiline lõunamaa turg

Kohalik plakatimeister ajas mõnele meie inimesele rohelist värvi peale ja lohutuseks joonistas plakati.

Viimane õhtu Colombias

Järgmisel päeval Lendasime Bogota-Frankfurt-Tallinn

Bogota lennujaamas tahtsin tagasi vahetada ülejäänud raha. Läksin rahavahetuspunkti. Seal võeti kõigepealt minu pass ja skänniti seda, Siis küsiti, mis lennufirmaga ma lendan. Järgmiseks küsiti, kellena töötan ja minu vastuse peale, et olen pensionär, küsiti kellena varem töötasin. Veel pidin ütlema oma meiliaadressi. Lõpuks trükkis välja 60cm pikkuse tšeki. Ja kogu selle  jauramise tulemusena sain tagasi 5 €, millele ta lõi peale pisikise templi.

Mõned üldised tähelepanekud.

Hinnatase on seal pisut madalam  kui Eestis.

Toidud ei ole terava maitsega.

Nendes hotellides, kus hommikusöök lauda toodi, tsaime alustuseks puuvilja.

Kusagil ei suitsetata, aga sigareid ja sigarette müüakse.

Minu jaoks oli üllatav, et seal on nii palju indiaanlasi, kes elavadki oma indiaanlaseelu.

Maanteede ääred ja vaesed külad on prügised.

Lõpuks veel Vaido tehtud video

 https://youtu.be/BeTGZfRAsgQ

Vaido pildid ka

https://photos.app.goo.gl/gBehd1qb3fNChYFA8